Tegelik oht

  •  Märts 7, 2021


Tegelik oht

Sõna otseses mõttes on raha räpane. On isegi ebaviisakas rääkida sellest, mida on nii raske saavutada, kuid probleem on hoopis teine ​​- ja mikroskoopiline. Ühel noodil võib olla üle 10 miljoni bakterikoloonia. Võtke arvesse: see oht on sama reaalne kui inflatsioon.

On olemas ingliskeelne väljend, mis ütleb "money talk", st "money talk". Kui jah, siis mida ütleksid teie rahakotis olevad märkmed? Ilmselt halvad sõnad. Hiljuti avaldatud New Yorgi ülikooli (NYU) räpase raha projekti uuringus tehti dollariarvetele neid võtnud inimeste DNA-uuring. Aja jooksul ühest käest üle andes on igaüks osutunud puhkusekolooniaks erinevat tüüpi bakteritele, mis on mõned väga ohtlikud, näiteks fekaalsed kolibakterid.

Geneetilise materjali analüüsimisel leiti umbes 1,2 miljardit DNA lõiku. Tuvastati 3000 tüüpi baktereid - palju suurem arv kui varasemates mikroskoobi abil tehtud uuringutes. Lisaks sellele nähtamatule loomastikule tuvastati ka mikroorganismid, mida ei ole veel geneetilistes andmebaasides kataloogitud.


Leitud bakterite hulgas on kõige arvukam liik akne tekitav liik. Teisi seostatakse toidumürgituse ja nakkustega. Mõni kandis antibiootikumiresistentsuse eest vastutavaid geene. Sellel päritolul võivad olla ka stiilid, keedised ja rõngasussid.

Siin leiti Brasiilia uuringust, kus igas tõelises märkuses oli umbes 247,25 mikroobi ruutsentimeetri kohta. Tehnoloogia abil on iga valitsus püüdnud oma osa ära teha. Ehkki tase on kohati erinev, on plastikpaberitest leitud vähem baktereid kui paberrahast vähem baktereid, nagu meie tänapäeval on.

Saastumise vältimiseks on soovitatav rangelt järgida hügieenieeskirju: pärast raha võtmist, vannitoa kasutamist ja enne sööki peske alati käsi.

Ühe Minuti Loeng: kas eesti keelel on oht hääbuda? (Anna Verschik) (Märts 2021)


Soovitatav